teisipäev, 31. august 2010

Teie, kes te selles postituses süüdi olete, teate seda väga hästi! :)

Niisiiis... Mis vahepeal juhtunud on... Kes seda kõike enam mäletab... Katsun mõned kokkuvõtted teha sellest, mis meelde tuleb.

Lühidalt olen ma jälle tagasi samas farmis, teen sisuliselt sama tööd (ehk siis kõike, mida farmis ette tuleb) ja olen vist endaga rahul...

Aga kui nüüd alata sealt kus viimati pooleli jäi, siis see peaks olema jaanipäev Perthis. Perthis käik tähendab otseloomulikult ikka ja jälle seda, et maanduda tuleb memme ja taadi juures Casserly Drive'il! Muidu pole Perth ikka päris Perth ja 99.9% showst oleks ka olemata!
Kuna see nüüd oli ikka liiga ammu juba siis väga ei mäleta, aga kulla perenaine oli korraldanud üsna vahva seltskonna sinna, nimelt olid laua ümber päris mitmed "vanad" eestlased, ehk siis inimesed, kes siia sõja eest pagesid ja nende sõbrad-sugulased. Üldiselt oli tore õhtu ja minu rulli keeratud singirulle ning head kartulisalatit ei saa kuidagi ära unustada. Ja muidugi küüslauguleibasid!!! Suu hakkas vett jooksma...

Peale Perthiskäiku sai veel nädalake või nii farmis tööd tehtud ja idaranniku poole ajama pandud. Esimese öö veetsin keset Nullarbor plain'i (Nullarbori lagendik) Paarisaja kilomeetrine ala, kus kõige kõrgem taim, mida näha võib, on rohulible. Täiesti tühi ja tuuline maa. Viimane tähendas seda, et autos oli üsna jahe magada kah. :)

Järgmiseks õhtuks jõudsin Adelaide'i. Checkisin ennast hostelisse sisse ja helistasin briti tüdrukule nimega Sophie, kes pidi minuga Adelaide'ist Melbourne'ini kaasa reisima. Saime kokku, tegime ajaviiteks mõned õlled ja nautisime mõnd linnavaadet. Järgmisel õhtul sai natuke korralikumalt väljas käidud ja ühte väidetavalt Adelaide'i parimasse ööklubisse oma jalg tõstetud, aga noh, see küll eriti head muljet ei jätnud. Aga mis teha :)

Seejärel oligi aeg meie kahe asjad autosse pakkida ning Melbourne'i poole teele asuda. Seda otse loomulikult mööda kuulsat Great Ocean Road'i.

Esimese päeva sihiks oli sätitud linn nimega Warrambool, mis on sisuliselt õige Great Ocean roadi algus. Teel sinna sai üle vaadatud Mount Gambieri läheduses mõned sinise veega järvekesed ja vulkaanikraatrid ning söödud head ja paremat. Õhtuks olimegi kohal, järjekordne päkker ja järjekordsed õlled-veinid-siidrid ning õndsalt magama.

























Järgmisel päeval seadsime sihiks ainult mõnisada kilomeetrit edasi asuva Apollo Bay. Aga seda seetõttu, et teel tõotas tulla palju vaatamist. Nimelt asuvad teel Great Ocean Roadi parimad vaatamisväärsused :) Üles loetlema neid kõiki ei ole mõtet hakata, sest ma enam ise ka ei mäleta mida me täpselt vaatamas käisime ja mida mitte. Ilm ei olnud ka pööraselt meeldiv, nii mööduski päev märgade jalgadega aga sellest hoolimata lõbusa tujuga. Eks lõbusas tujus oli arvatavasti süüdi järgmisel pildil paistev lõunasöök... :)

Piltidel siis reas: Vaade Apollo Bay mäe otsast kenale reisikaaslasele, London Bridge, 12 Apostlit ja mõnus lõunasöök...











Kolmandal, ehk viimasel päeval enne Melbourne'i plaanisime paaris vihmametsas jalutada ja mõnd koske vaadata, aga ilm arvas teisiti ning sisuliselt tegelesimegi sõitmisega Melbourne'i poole, peatudes vahel mõne pildi jaoks ning peatusime Torquay linnas Surfworld Museumis. Viimasest kahjuks ühtki pilti ei teinud, aga surfikultuuri kohta oli seal paljugi põnevat vaadata.
Õhtuks olimegi Melbourne'is. Neiu sai ilusti koju viidud ja ise sai bakcpackerisse koht võetud nädalaks ajaks.


Nädala jooksul Melbourne'is sai nii mõndagi korda saadetud. Käidud paar päeva linna peal jalutamas. Vaadatud linnavaateid nii alt kui ka ülevalt, jalutatud tiir peale Albert Parki ringrajale, sõidetud seal isegi mõni ring autoga natuke kiiremini, kui igapäevaselt saab tänu õnnelikele juhustele.
Käidud Yarra Valleys veine, pannkooke ja lund proovimas. Seda kõike mootorratta seljas. Käidud ka Philip Island'il ringrada vaatamas, ringrajakompleksis automuuseumis ning järatud värsket shokolaadi ja vaadatud jällegi koaaladele otsa. Kuna ma olen liiga laisk, et siia pilte panna, panen ainult lingid galeriidele :)
Melbourne Linnavaated
Yarra Valley ja Lake Mountain'i lumi
Phillip Island raceway ja muuseum



Melbourne'ist edasi viis mu tee Snowy Mountains'isse, kus sellise pisikese linna, nagu Cooma lähedal asus üks hobusebisnes nimega Yarramba Trailrides ning antud koha omanik, härra Mark arvas, et ta on rõõmus kui ma tema juures tööd rügaks. Sinna jäin ma kokku umbes kolmeks nädalaks, õppisin kindlasti palju uut hobuste kohta ja kindlasti ratsutan kah paar korda paremini, kui varem. Farmist mingil huvitaval põhjusel ühtki pilti ei olegi, aga kinnitan teile, igas suunas olid väga ilusad vaated. Siiski Snowyst lahkudes suutsin mõned pildid klõpsida ning neid saab näha siin. Aga mida ma mäletan eriti sealt on rõvedalt külm ilm. Kõige mõnusamal hommikul oli -9 kraadi. Just, miinus 9... Mis ei ole üldse normaalne! :)

Korra sai Coomast käidud mõned korrad ning samuti peale farmist lahkumist sai peatutud Canberras. Seal sain ma tuttavaks ja sõbraks ühe toreda eesti neiu Kerttuga. Canberras otseselt midagi tehtud ei saanudki, mis kirjutamist vääriks, aga alati oli seal väga tore käia! :) Canberrast on ka ainult üks pilt, aga ma ei tea veel, kas seda lubatakse siin avaldada... :) Uurime lähipäevil järele ja vaatame mis teha saab.

Edasi jätkusid minu rännakud Sydney suunas... Ning et päris tänapäeva välja jõuda, tuleks kirjutada ka sellest, kuidas ma Lääne Austraaliasse tagasi sattusin...


Aga sellest juba järjejutu järgmises osas, tänaseks isegi liiga palju trükitud...