Neljapäev, 25. märts 2010

Jalgrattasõidust tagurpidimaal...

Eile tahtsin üht autot kaema minna.

Mõtlesin, et mis see 20km üks ots ära ei ole. No natuke ikka oli, päris hea treeningu sai. Kahjuks osutus automüüja tropiks ja kadus ära, aga sellest mitte ei tahtnud ma rääkida :)

Nimelt, jalgrattaga linnas nimega Perth on üsna haige sõita. Jah, suuremate freewayde ääres on toredad "jalgratta-freewayd" seal on hea uhada, aga nagu kuhugi keskusse või suburbi jõuad on pee majas.

Esiteks, autojuhtide jaoks oled sa eikeegi. Üle tee ei lasta, sõidetakse ette jne.
Teiseks, jalgrattateedelt, autotee ületamiseks mõeldud rambid on alati kusagil nurga taga, et saab mõnuga keerutada. Otsesõitmine on välistatud. Kuna need rambid on kusagil nurga taga, siis on ka alati nii, et sõbrad autojuhid keeravad täpselt selle rambi ette ja sa ei saa neist kah mööda. Niisiis saab igal ristmikul oodata kõigepealt autosid, kes sind üle ei lase, seejärel oodata autode taga, kes sulle ette sõitsid ja kolmandaks saab siin väga tihti passida fooride taga ja kaua. Jalakäijaid-rattureid lastakse siin foorituledega väga harva üle.

Lisaks, jalgrattateed ja kõnniteed on planeerinud siin linnas keegi mõistuseta inimene. Teed vahest lihtsalt lõpevad ei kusagil. Olin oma ringi jooksul vist 5 korda kusagil täielikus tupikus. Valikuteks on freewayle ukerdama minek või otsa ringi pööramine ja 500m tagasisõit, et üle tee saada.

Aga päeva lõpetuseks tuleb öelda, et tegelikult oli mõnus 50 km rattaga. Teistele teadmiseks, võtke vett ikka kaasa enne kui ringile lähete :)

1 kommentaar:

  1. Tere

    Ootab ikka kannatlikult ka siia uudiseid.
    Kas saame juba varsti teada tööturu seisu ja olukorrast Sealmaa põllumajanduses?

    Kodumaal on meil elu rahulik - lumi vaikselt sulab ja eksvangid lasevad end armukadedusest koos paneelmajadega õhku.

    VastaKustuta